jõeväline pumbaga veehoidla

Sajaani-Šušenskoje veehoidla – Vikipeedia

Sajaani-Šušenskoje veehoidla ehk Sajaani meri on Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaama paisjärv Jenissei jõel. See asub Hakassias, Krasnojarski krais ja Tõvas . Paisjärve pindala maksimaalse veetaseme juures on 621 km 2, pikkus 320 km ja laius 10 km. Aasta keskmine juurdevool on 47 km 3 .

Salapiiritus voolas piirivalve nina all

Maksu- ja tolliameti töötajad sisenesid veehoidla juures olevasse suvilasse teadmisega, et otsitav just nimelt selle maja garaažis asub. Veehoidlast sisenes garaaži sentimeetrise siseläbimõõduga voolik, mille teine ots ulatus Venemaale ja oli ühendatud pumbaga, et piiritust veekogu alt läbi suruda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Keskuse veehoidla – Vikipeedia

Keskuse veehoidla on järv Valga maakonnas Otepää vallas Puka alevikus. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 543 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 14:37, 9. august 2022. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi ...

veehoidla

veehoidla, paisutatud jõeosa vm maapinnanõkku või kaevatud süvendisse rajatud tehisveekogu, moodustatud peamiselt energeetika, laevaliikluse, veevarustuse jms …

Soodla veehoidla

Soodla veehoidla on 9,5 km pikk ja kõige laiemas kohas pea 1,5 km lai, sügavaim koht on 13 m. Veehoidla pindala koos kahe saarega on 272,8 ha. Mootoriga (sh elektrimootoriga) sõit on veehoidlal keelatud. Veekogu on tänu oma kalarikkusele täiesti arvestatav

Pärnamäe veehoidla – Vikipeedia

Pärnamäe veehoidla on veehoidla Harju maakonnas Viimsi vallas Pärnamäe külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 583 m. Viited

Narva veehoidla

Narva veehoidla on tehisveekogu Eesti ja Venemaa piiril Narva jõel Narvast lõunas.

Kapšagaj veehoidla – Vikipeedia

Kapšagaj veehoidla (varem kasutati venepärast nime Kaptšagai veehoidla) on veehoidla Kasahstanis Ile jõel. Rajati 1970. aastal. Pikkus on 180 km, laius kuni 22 km. Pindala on 1850 km², vee maht 28,14 km³, keskmine sügavus on 15,2 m, maksimaalne Tšilik []. ...

Kahhovka pais – Vikipeedia

Kahhovka pais oli 1956. aastal valminud ja 2023. aastal osaliselt purunenud pais Dnepri jõel Hersoni oblastis Ukrainas, mis andis vett Kahhovka hüdroelektrijaamale. Paisu peamisteks eesmärkideks olid hüdroelektrienergia tootmine, rajatud veehoidla abil Lõuna-Ukraina kuivade piirkondade niisutamise võimaldamine, asulate veega varustamine ja …

Kirjaoskus

Ajakirjast direktor: Soodla veehoidla põhi paistab! Kas Eestit ootab veeuputus? Oot kerime nüüd tagasi, mis sasi see Eesti ootab?

Aavoja veehoidla – Vikipeedia

Aavoja veehoidla (ka Ülejõe veehoidla) on tehisveekogu Harju maakonnas Anija vallas Ülejõe külas. Veehoidla asub Aavojal ja kuulub Tallinna veevarustussüsteemi. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 18:31, 29. jaanuar 2023. Tekst on kasutatav vastavalt ...

Narva veehoidla

Narva veehoidla. Narva hüdroelektrijaama rajamisega 1950. aastate esimesel poolel tekkis vajadus paisutada üles ka Narva jõgi, mille vett uus jõujaam vajas. Elektrijaam ise ehitati Jaanilinna linnusest pisut ülesvoolu raudteesilla kõrvale ning tamm sellest ligi paar kilomeetrit lõuna poole, Kreenholmi saare lõunatipu läheda

Paunküla veehoidla | Harjumaa Turism | Visitharju

Paunküla veehoidla. Suurim ja kalarikkaim veekogu lõuna Harjumaal loodi 1960. a. Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu vahel. Veehoidla praegune pindala on koos …

Soodla veehoidla

Soodla veehoidla asub Tallinnast 40 km kaugusel. Veehoidla on kunstlikult tekitatud 1970ndate lõpul Soodla jõe ülespaisutamisega. Vene ajal asus veehoidla ümber …

Venemaa hoiab Eesti elektril käppa peal

Sisuliselt kontrollib Narva elektrijaamade jahutussüsteemi Venemaa firma Lenenergo. Kuna Narva hüdroelektrijaama (HEJ) tammist asub Eesti territooriumil vaid pool, ülejäänu koos tehnorajatistega Venemaal Ivangorodis, pole poliitilistel põhjustel siiani garantiid Eesti energiasüsteemi turvaliseks toimimiseks.

Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla – Vikipeedia

Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla on veekogu Harju maakonnas Saku vallas Kirdalu külas. Veekogu pindala on 9,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2977 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 21:00, 11. jaanuar 2023 ...

Ohakvere veehoidla – Vikipeedia

Ohakvere veehoidla on veehoidla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Ohakvere külas. Veekogu pindala on 9,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1201 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 23:29, 7. juuli 2022 ...

Paunküla veehoidla

Paunküla veehoidla Pindala: 415,8ha Pindala koos saartega: 447,08ha Saarte arv: 21 Kaldajoone pikkus: 25541m Keskmine sügavus: 3.00m Maksimaalne sügavus: 8.00m Veevahetus: 6 korda aastas Veevahetuse skaala: tugev (> 4 kuni 10) Kaardi andmed GPS-i

Paunküla veehoidla

Veehoidla kalastik on üsna liigirikas, kuid mitte eriti rohke. Domineerivaks kalaks on haug (saadud kuni 11 kg raskusi isendeid), leidub särge, ahvenat, kiiska, roosärge, nurgu, latikat, angerjat, kokre, linaskit, lutsu, ojasilmu, teibi jm.

Kuusiku veehoidla – Vikipeedia

Kuusiku veehoidla on veehoidla Rapla maakonnas Rapla vallas Kuusiku alevikus, Iira ja Kuusiku-Nõmme külas. Veekogu pindala on 4,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2905 m. Järves on kolm saart. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 18:05, 17. juuli ...

Veevarustuse pumbad ja ventiilid

KSB-lt saate kõikide kasutusvaldkondade jaoks optimeeritud pumbad ja ventiilid, mis on kvaliteetsed, töökindlad ja ökonoomsed. KSB kui tervikpakkuja portfelli täiendavad lisaks …

Paunküla veehoidla ääres kalal

Saime siis seekord hea noosi särge Paunküla veehoidlast ja hea noosi nalja, sest Päss oli kaasas. Kokku saime siis 9 kilo kanti särge ja ühe ahvena ja palju ...

Paunküla veehoidla saarel puhkamas ja kalal

Sõitsime paadiga Paunküla veehoidla väikesele saarele kalale ja telkima. Kala tuli vähe ja väikesed, aga sai selle eest harjutatud tulesüütamisi.

Kaunissaare veehoidla – Vikipeedia

Kaunissaare veehoidla asub Jägala jõel, halduslikult Anija vallas Kaunissaare külas. Veehoidla pindala on 30 ha ja suurim sügavus 5 m [2] . Veehoidla koos kanalite süsteemiga (s.t hüdrosõlm ) sai valmis 1984. aastal ja sellest ajast kuulub Tallinna veevarustussüsteemi [1] .

Karksi veehoidla – Vikipeedia

Karksi veehoidla on tehisjärv Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi külas. Järve pindala on 3,1 ha, valgla suurus 1 km², kõrgus merepinnast 89 m, kaldajoone pikkus 812 m ja selles asub üks saar pindalaga 0,04 ha. Limnoloogilise tüübi järgi on veekogu . ja ...

Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)

Vaskjala veehoidla, ka Vaskjala paisjärv. Harjumaal, Rae vallas, kautjala, Limu ja Vaskjala külade lähedal asuv paisjärv. Mitteavalik veekogu. Järve läbib Pirita jõgi; järvest lähtub …

Maailma suurim veehoidla on «üliohtlikult» tühi

Sambia ja Zimbabwe piiril paiknev maailma suurim veehoidla seisab silmitsi «üliohtlikult» madala veetasemega, mis võib tuua kaasa hüdroelektrijaamade seiskumise. Sambia elektrivarustus sõltub hüdroenergiast enam kui 95 protsendi ulatuses. Eesti majandus Välismajandus Investor Mari portfell The Wall Street Journal Tarbija Veel

Veehoidla – Vikipeedia

Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks. See võib olla paisutatud jõeosa ( paisjärv ) või ka maapinnanõkku või tehissüvendisse …

Rääbise veehoidla – Vikipeedia

Rääbise veehoidla on järv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Rääbise külas. Veekogu pindala on 5,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1948 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 23:31, 7. juuli 2022. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi ...

Paunküla veehoidla – Vikipeedia

Paunküla veehoidla Sissevool Paunküla oja, Palgissaare oja, Sae-Paunküla kanal Valgla suurus 90,1 km² Pindala 4,47 km² Pikkus 3,9 km Laius 1,8 km Kaldajoone pikkus 25,5 km Droonivideo Paunküla veehoidlast 2021. aasta septembris Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas. ...

Hummuli keskuse veehoidla – Vikipeedia

Lingid siia Seotud muudatused Erileheküljed Püsilink Lehekülje teave Viita leheküljele Hangi lühendatud URL Laadi alla QR-kood Andmeüksus

Seotud teemad - jõeväline pumbaga veehoidla

    Võta kinni

Autoriõigus © 2024.Ettevõtte nimi Kõik õigused kaitstud. Saidikaart