veehoidla investeerimiskood
ELU25 VIDEO! Juku-Kalle Raid: vaata, milline näeb välja Narva ...
Narva veehoidla on madal, mis tekitab laevatamise seisukohalt tõsiseid probleeme – keskmine sügavus on pisut alla kahe meeri, suurim sügavus 15 meetrit. Seepärast saab veehoidlas kasutada ainult madalapõhjalisi paate või minilaevu, vastasel korral jooksevad need põhja kinni. Madalas vees võib vabalt sõita ka kivi otsa, samuti koguneb ...
Obinitsa järv – Vikipeedia
Obinitsa järv (ka Obinitsa paisjärv, Tuhkvitsa veehoidla, Tääglova veehoidla) on järv Võrumaal Obinitsa küla idaküljel. Järve kaldajoone pikkus on 4534 m ja valgala pindala 42 km². Obinitsa paisjärve rajamine Tuhkvitsa ojale lõppes 1995. aastal. Kaunis ja puhtaveeline järv on sobiv nii ujumiseks, kalapüügiks kui paadisõiduks.
Lõuna-Ukraina põllud võivad Kahhovka veehoidla kao tõttu ...
Ukraina põllumajanduspoliitika ja toiduministeerium teatas teisipäeval, et Kahhovka veereservuaari hävitamise tõttu võivad mitmed Lõuna-Ukraina põllud juba järgmisel aastal kõrbestuda.Kahhovka veehoidla kadumise tõttu jäävad veeta 31 põldude veega varustamiseks mõeldud kanalisüsteemi Dnipropetrovski, Hersoni ja Zaporižžja oblastis.
Sajaani-Šušenskoje veehoidla – Vikipeedia
Sajaani-Šušenskoje veehoidla ehk Sajaani meri on Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaama paisjärv Jenissei jõel. See asub Hakassias, Krasnojarski krais ja Tõvas. Paisjärve pindala maksimaalse veetaseme juures on 621 km 2, pikkus 320 km ja laius 10 km. Aasta keskmine juurdevool on 47 km 3.
Azati veehoidla – Vikipeedia
Azati veehoidla (armeenia keeles Ազատի ջրամբար) on veehoidla Armeenias Ararati maakonnas. Veehoidla moodustati paisu rajamisega Azati jõele ning vett kasutatakse Ararati tasandiku niisutamiseks. 2000. aastal kanti Azati ülemjooks koos veehoidla ja lähedal asuva Geghardi kloostriga UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Paunküla veehoidla – Vikipeedia
Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas. Paunküla veehoidla loodi 1960. aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahel. Selle pindala on oli algusaastail 350 ha. Mahtu suurendati 1975–76. Praegune pindala on 415,8 ha ja koos saartega 447,2 ha.
Kaunissaare veehoidla – Vikipeedia
Kaunissaare veehoidla asub Jägala jõel, halduslikult Anija vallas Kaunissaare külas. Veehoidla pindala on 30 ha ja suurim sügavus 5 m [2] . Veehoidla koos kanalite süsteemiga (s.t hüdrosõlm ) sai valmis 1984. aastal ja sellest ajast kuulub Tallinna veevarustussüsteemi [1] .
Vaskjala veehoidla – Vikipeedia
Vaskjala veehoidla (ka Vaskjala paisjärv) on veekogu Harjumaal Rae vallas Vaskjala külas. Veehoidla koos hüdrosõlmega valmis 1971. aastal. Paisjärve pindala on 29,9 ha, saartega 31,3 ha. Veehoidla äärde Ussiaugu talu maadele rajati Kalevi spordiklubi paadisadam, mis lõpetas oma tegevuse 1993. aastal.
Kahhovka pais – Vikipeedia
Kahhovka pais oli 1956. aastal valminud ja 2023. aastal osaliselt purunenud pais Dnepri jõel Hersoni oblastis Ukrainas, mis andis vett Kahhovka hüdroelektrijaamale.. Paisu peamisteks eesmärkideks olid hüdroelektrienergia tootmine, rajatud veehoidla abil Lõuna-Ukraina kuivade piirkondade niisutamise võimaldamine, asulate veega varustamine ja …
Pumpelektrijaam – Vikipeedia
Ka ilma pumpadeta hüdroelektrijaamu, millel on suur veehoidla, on võimalik kasutada elektrivõrgu tasakaalustamiseks, peatades elektri tootmise ja vee liikumise vähese tarbimise ajaks. Pumpjaamad Eestis. Eestisse pumpjaamasid rajada on kulukas ning sellise salvestusviisiga jaamad Eestis ei tarvitse olla efektiivsed, kuna Eestis puuduvad ...
Tiigikala
Veel üks põhjus tiigi asustamiseks kaladega, on luua kaunis veehoidla looduslike elanikega. Veehoidlat saab asustada kaunist värvi ja ebatavalise kujuga dekoratiivkaladega. Puhkamine sellise tiigi ääres on väga meeldiv. Kala asustamisest rääkides ei saa loomulikult tähelepanuta jätta kalureid.
Milline on Hispaania veehoidlate olukord 2024. aastal
Kõige usaldusväärsemad andmed on Hispaania põhjapoolsetes piirkondades asuvate hüdrograafiliste basseinide kohta. basseinid Baskimaal on muljetavaldav 95,2% mahutavus, millele järgneb Lääne-Kantabria vesikond 92,2%. Duero vesikonna mahutavus on 90,3%, Ida-Kantabria vesikonnas aga 87,7%.
Venemaa hoiab Eesti elektril käppa peal
Narva veehoidla vesi on Eesti elektrijaamadele elulise tähtsusega, sest sellega täidetakse jaamakatlaid ja jahutatakse turbiiniagregaatides ringlevat auru. Samuti kasutatakse sealset vett Narva kütmiseks. Narva elektrijaamade pressiesindaja Karina Miksjuk nentis, et veetasemega mängimiseks pole kummalgi poolel vajadust. "Narva veehoidla ...
Peltoni turbiin – Vikipeedia
Peltoni ehk koppturbiin Peltoni ehk koppturbiin. Pelton- ehk koppturbiin on impulsi tüüpi hüdroturbiin.. Peltoni turbiini leiutas 1870. aastatel Lester Allan Pelton. Peltoni turbiini ülesandeks on energia eraldamine liikuva vee impulsist. Selliseid turbiine kasutatakse suure veerõhu ja väikeste vooluhulkade korral, näiteks mägijõgedel, kus hüdroelektrijaama …
Seotud teemad - veehoidla investeerimiskood
- dakari veehoidla
- veehoidla projekti ehitussisu
- kuidas koostada veehoidla väliuuringu aruannet
- ehitusplatsil veehoidla elektrijaam
- viimased uudised Omaani veehoidla projekti kohta
- bahama veehoidla
- ašgabati veehoidla
- Varssavi veehoidla
- reservuaaripumbaga veehoidla
- mullatööde arvutusvalem pumbatava veehoidla jaoks
- pumbaga veehoidla on Hiinas esikohal
