reservuaaripumbaga veehoidla

Paunküla veehoidla – Vikipeedia

Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas. Paunküla veehoidla loodi 1960. aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahel. Selle pindala on oli algusaastail 350 ha. Mahtu suurendati 1975–76. Praegune pindala on 415,8 ha ja koos saartega 447,2 ha.

Harju alamvesikond – Vikipeedia

Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla) Alavere tiigid; Allikajärv (Jäneda Allikajärv) (Jäneda mõisa tiigid) Aruoja veehoidla; Haiba veehoidla; Hiieveski paisjärv (Hiieveski veehoidla) Karitsa järv (Karitsa paisjärv, Salutaguse jäv) Kaunissaare veehoidla; Kemba paisjärv;

Ohakvere veehoidla – Vikipeedia

Ohakvere veehoidla on veehoidla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Ohakvere külas. Veekogu pindala on 9,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1201 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 23:29, 7. juuli 2022 ...

Keskuse veehoidla – Vikipeedia

Keskuse veehoidla on järv Valga maakonnas Otepää vallas Puka alevikus. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 543 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 14:37, 9. august 2022. ...

Vertes OÜ

Isoleerimine Tuletõrjevee hoidlad, veehoidlad, ilutiigid, lägahoidlad, kala- ja vähikasvatustiigid, settebasseinid. Tuletõrjevee hoidlad Kustutusvesi ...

Karksi veehoidla – Vikipeedia

Karksi veehoidla on tehisjärv Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi külas.. Järve pindala on 3,1 ha, valgla suurus 1 km², kõrgus merepinnast 89 m, kaldajoone pikkus 812 m ja selles asub üks saar pindalaga 0,04 ha.Limnoloogilise tüübi järgi on veekogu kalgiveeline eutroofne ehk kalgiveeline rohketoiteline järv.Järv kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja …

Obinitsa järv – Vikipeedia

Obinitsa järv (ka Obinitsa paisjärv, Tuhkvitsa veehoidla, Tääglova veehoidla) on järv Võrumaal Obinitsa küla idaküljel. Järve kaldajoone pikkus on 4534 m ja valgala pindala 42 km². Obinitsa paisjärve rajamine Tuhkvitsa ojale lõppes 1995. aastal. Kaunis ja puhtaveeline järv on sobiv nii ujumiseks, kalapüügiks kui paadisõiduks.

Paunküla veehoidla

Suurim ja kalarikkaim veekogu lõuna Harjumaal loodi 1960. a. Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu vahel. Veehoidla praegune pindala on koos saartega 447,2 ha. Veehoidlas asub kümmekond saart, neist suuremad on Seapilli, Tudre ja Mustakannu. Saartel on palju rästikuid.Veekogu on suvel kalastus- ja supluskohana hinnatud. …

Kaunissaare veehoidla

Veehoidla rajati 1980. aasta Kaunissaare mõisa kõrvale Jägala jõele, millega kadus mõisasüdames asuv ajalooline jõeületuskoht. Kaunissaare veehoidla kuulub Tallinna joogiveehaardesse Kaunissaare veehoidla. Foto: VA / delfi.ee Veepeegel 29,9 ha, 2 …

Kanuuorienteerumine Paunküla veehoidlal

Kanuudega orienteerumine: Lõbus matk kanuudega ümber Paunküla veehoidla saarestiku. Tuleb leida üles küsimused ja nendele vastata, kiirus annab lisapunkte! Grupi suurus …

Ohakvere veehoidla – Vikipeedia

Ohakvere veehoidla on veehoidla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Ohakvere külas. Veekogu pindala on 9,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1201 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 23:29, 7. juuli 2022. ...

Paunküla järved

Paunküla mägedes, paikneb 11 pisikest järve ning lisaks nendele Paunküla veehoidla, mis loodi 1960. a Tallinna veevarustuse huvides. Väikejärved asetsevad loode …

Lõuna-Ukraina põllud võivad Kahhovka veehoidla kao tõttu ...

Ukraina põllumajanduspoliitika ja toiduministeerium teatas teisipäeval, et Kahhovka veereservuaari hävitamise tõttu võivad mitmed Lõuna-Ukraina põllud juba järgmisel aastal kõrbestuda.Kahhovka veehoidla kadumise tõttu jäävad veeta 31 põldude veega varustamiseks mõeldud kanalisüsteemi Dnipropetrovski, Hersoni ja Zaporižžja oblastis.

Keskuse veehoidla – Vikipeedia

Keskuse veehoidla on järv Valga maakonnas Otepää vallas Puka alevikus. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 543 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 14:37, 9. august 2022. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi ...

Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla – Vikipeedia

Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla on veekogu Harju maakonnas Saku vallas Kirdalu külas. Veekogu pindala on 9,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2977 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 21:00, 11. jaanuar 2023 ...

Maailma suurim veehoidla on «üliohtlikult» tühi

Sambia ja Zimbabwe piiril paiknev maailma suurim veehoidla seisab silmitsi «üliohtlikult» madala veetasemega, mis võib tuua kaasa hüdroelektrijaamade seiskumise. Sambia elektrivarustus sõltub hüdroenergiast enam kui 95 protsendi ulatuses.

Siseveekogud | loodusveeb

Veevoolu järgi jaotatakse siseveekogud vooluveekogudeks ja seisuveekogudeks Siseveekogude alla kuuluvad maailmamerest eraldatud veekogud: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi [].Tavaliselt meenuvad inimestele seoses siseveekogudega sellised tegevused nagu kalapüük, matkamine, janu …

Tiigikala

Veel üks põhjus tiigi asustamiseks kaladega, on luua kaunis veehoidla looduslike elanikega. Veehoidlat saab asustada kaunist värvi ja ebatavalise kujuga dekoratiivkaladega. Puhkamine sellise tiigi ääres on väga meeldiv. Kala asustamisest rääkides ei saa loomulikult tähelepanuta jätta kalureid.

Sajaani-Šušenskoje veehoidla – Vikipeedia

Sajaani-Šušenskoje veehoidla ehk Sajaani meri on Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaama paisjärv Jenissei jõel. See asub Hakassias, Krasnojarski krais ja Tõvas. Paisjärve pindala maksimaalse veetaseme juures on 621 km 2, pikkus 320 km ja laius 10 km. Aasta keskmine juurdevool on 47 km 3.

Soodla veehoidla

Soodla veehoidla on 9,5 km pikk ja kõige laiemas kohas pea 1,5 km lai, sügavaim koht on 13 m. Veehoidla pindala koos kahe saarega on 272,8 ha. Mootoriga (sh …

Paunküla veehoidla saarel puhkamas ja kalal

Sõitsime paadiga Paunküla veehoidla väikesele saarele kalale ja telkima. Kala tuli vähe ja väikesed, aga sai selle eest harjutatud tulesüütamisi.

Tiigikala

Veel üks põhjus tiigi asustamiseks kaladega, on luua kaunis veehoidla looduslike elanikega. Veehoidlat saab asustada kaunist värvi ja ebatavalise kujuga dekoratiivkaladega. Puhkamine sellise tiigi ääres on väga …

Paunkülareservoaren – Wikipedia

Paunkülareservoaren (estniska: Paunküla Veehoidla) är en reservoar i Estland. [1] Den ligger i Kose kommun i landskapet Harjumaa, i den centrala delen av landet, 50 km sydost om huvudstaden Tallinn. Paunküla Veehoidla ligger 72 meter över havet och arean []

Venemaa hoiab Eesti elektril käppa peal

Sisuliselt kontrollib Narva elektrijaamade jahutussüsteemi Venemaa firma Lenenergo. Kuna Narva hüdroelektrijaama (HEJ) tammist asub Eesti territooriumil vaid pool, ülejäänu koos tehnorajatistega Venemaal Ivangorodis, pole poliitilistel põhjustel siiani garantiid Eesti energiasüsteemi turvaliseks toimimiseks.

Bratsk – Vikipeedia

Asub Bratski veehoidla kaldal. Bratski lähedale rajasid kasakad kindluse juba 1631. aastal. Bratski linn on asutatud 1955. aastal seoses Bratski HEJ rajamisega. Viited Välislingid. Bratski koduleht ...

Kuusiku veehoidla – Vikipeedia

Kuusiku veehoidla on veehoidla Rapla maakonnas Rapla vallas Kuusiku alevikus, Iira ja Kuusiku-Nõmme külas. Veekogu pindala on 4,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2905 m. Järves on kolm saart. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 18:05, 17. juuli ...

Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla – Vikipeedia

Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla on veekogu Harju maakonnas Saku vallas Kirdalu külas. Veekogu pindala on 9,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2977 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 21:00, 11. jaanuar 2023. ...

Paunküla veehoidla

Paunküla veehoidla. Harjumaal, Kõue vallas Kiruvere küla lähedal asuv tehisjärv. Mitteavalik veekogu. Veepeegel 415,8 ha, saarte pindala 31,3 ha, pindala koos saartega …

Ladybower Reservoir Plughole Explore Inside and Out

Exploration of Ladybower Reservoirs giant bell mouth overflows known locally as plugholes. With water levels low the bell mouth are fully exposed, and we could not leave without looking …

Paunkülareservoaren – Wikipedia

Paunkülareservoaren (estniska: Paunküla Veehoidla) är en reservoar i Estland. [1] Den ligger i Kose kommun i landskapet Harjumaa, i den centrala delen av landet, 50 km sydost om huvudstaden Tallinn. Paunküla Veehoidla ligger 72 meter över havet och arean är 4,2 kvadratkilometer. [2]

Puhkaeestis.ee

Paunküla veehoidla. Suurim ja kalarikkaim veekogu lõuna Harjumaal loodi 1960. a. Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu vahel. Veehoidla praegune pindala on koos …

Paunküla veehoidla | Harjumaa Turism | Visitharju

Paunküla veehoidla. Suurim ja kalarikkaim veekogu lõuna Harjumaal loodi 1960. a. Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu vahel. Veehoidla praegune pindala on koos …

Thaya – Vikipeedia

Thaya (tšehhi: Dyje [ˈdɪjɛ]) on jõgi Kesk-Euroopas, Morava jõe pikim lisajõgi. See on 224 km pikk (koos pikima lähtejõe Deutsche Thayaga 322 km) ning lookleb läänest itta Alam-Austria ja Lõuna-Morava vahelisel piirialal, kuigi piir ei järgi enamikus osades täpselt jõe kulgu.Selle lähted on kahes väiksemas jões, nimelt Deutsche Thaya ja Moravská Dyje ühinemine …

Category:Paunküla Reservoir

From Wikimedia Commons, the free media repository. Subcategories. This category has only the following subcategory. Paunküla Reservoir 1979 ‎ (14 F) Media in category …

Նառվայի ջրամբար

Նառվայի ջրամբար (էստ․ ՝ Narva veehoidla, ռուս. ՝ Нарвское водохранилище), լճային տիպի ջրամբար Նառվա գետի ստորին հոսքում։ Տեղակայված է Էստոնիայի (Իդա-Վիրումաա նահանգ) և Ռուսաստանի (Լենինգրադի մարզ) պետական սահմանում։

Seotud teemad - reservuaaripumbaga veehoidla

    Võta kinni

Autoriõigus © 2024.Ettevõtte nimi Kõik õigused kaitstud. Saidikaart