katusepealne pumbaga veehoidla

Kuusiku veehoidla – Vikipeedia

Kuusiku veehoidla on veehoidla Rapla maakonnas Rapla vallas Kuusiku alevikus, Iira ja Kuusiku-Nõmme külas. Veekogu pindala on 4,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2905 m. Järves on kolm saart. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 18:05, 17. juuli ...

Lõuna-Ukraina põllud võivad Kahhovka veehoidla kao tõttu …

Ukraina põllumajanduspoliitika ministeeriumi esialgse hinnangu tõttu võib osa Lõuna-Ukrainas asuvat põllumaad Kahhovka veehoidla kao tõttu kõrbestuda juba järgmisel aastal. Suur osakaal Ukraina põllumaad riigi lõunaosas sõltus niisutussüstemist, mis sai vee Kahhovka veehoidla kaudu.

Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla – Vikipeedia

Kõrnumäe turbakarjäär-veehoidla on veekogu Harju maakonnas Saku vallas Kirdalu külas. Veekogu pindala on 9,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2977 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 21:00, 11. jaanuar 2023. ...

Paunküla veehoidla – Vikipeedia

Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas. Paunküla veehoidla loodi 1960. aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahel. Selle pindala on oli algusaastail 350 ha. Mahtu suurendati 1975–76. Praegune pindala on 415,8 ha ja koos saartega 447,2 ha.

Paunküla veehoidla saarel puhkamas ja kalal

Sõitsime paadiga Paunküla veehoidla väikesele saarele kalale ja telkima. Kala tuli vähe ja väikesed, aga sai selle eest harjutatud tulesüütamisi.

Tiigikala

Maimudega veekogu varustamise edukus sõltub järgmistest teguritest: Kalade tihedus veemahuühiku kohta. Igal tüübil on oma lubatud normid, mida ei saa ületada; Veehoidla mõõtmed – pindala, sügavus; Vee ja …

Soodla veehoidla

Soodla veehoidla on 9,5 km pikk ja kõige laiemas kohas pea 1,5 km lai, sügavaim koht on 13 m. Veehoidla pindala koos kahe saarega on 272,8 ha. Mootoriga (sh elektrimootoriga) sõit on veehoidlal keelatud. Veekogu on tänu oma kalarikkusele täiesti arvestatav kalapüügikoht. Kirjanduse andmeil („20 Eesti kalakohta II" 2007) on veehoidlas ...

Paunküla veehoidla – Vikipeedia

Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas. Paunküla veehoidla loodi 1960. aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahel. Selle …

Maailma suurim veehoidla on «üliohtlikult» tühi

Sambia ja Zimbabwe piiril paiknev maailma suurim veehoidla seisab silmitsi «üliohtlikult» madala veetasemega, mis võib tuua kaasa hüdroelektrijaamade seiskumise. Sambia elektrivarustus sõltub hüdroenergiast enam kui 95 protsendi ulatuses. Eesti majandus Välismajandus Investor Mari portfell The Wall Street Journal Tarbija Veel

Narva veehoidla

Narva veehoidla on tehisveekogu Eesti ja Venemaa piiril Narva jõel Narvast lõunas.

Kategooria:Venemaa veehoidlad – Vikipeedia

Rõbinski veehoidla; Selle lehekülje viimane muutmine: 22:42, 7. juuni 2023. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel"; sellele võivad lisanduda ...

Paunküla veehoidla | Harjumaa Turism | Visitharju

Paunküla veehoidla. Suurim ja kalarikkaim veekogu lõuna Harjumaal loodi 1960. a. Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu vahel. Veehoidla praegune pindala on koos saartega 447,2 ha. Veehoidlas asub kümmekond saart, neist suuremad on Seapilli, Tudre ja …

Paunküla veehoidla ääres kalal

Saime siis seekord hea noosi särge Paunküla veehoidlast ja hea noosi nalja, sest Päss oli kaasas. Kokku saime siis 9 kilo kanti särge ja ühe ahvena ja palju ...

Pärnamäe veehoidla – Vikipeedia

Pärnamäe veehoidla on veehoidla Harju maakonnas Viimsi vallas Pärnamäe külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 583 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 23:21, 7. juuli 2022. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi ...

Keskuse veehoidla – Vikipeedia

Keskuse veehoidla on järv Valga maakonnas Otepää vallas Puka alevikus. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 543 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 14:37, 9. august 2022. ...

Ohakvere veehoidla – Vikipeedia

Ohakvere veehoidla on veehoidla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Ohakvere külas. Veekogu pindala on 9,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1201 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 23:29, 7. juuli 2022 ...

Viitka Päevakeskus

Viitka on Vastseliina valla lõunapoolseim küla mida läbib Tallinn-Luhamaa maantee. On teada, et esimesed andmed Viitka külast pärinevad aastast 1638....

Maidla veehoidlat ootavad korrastustööd – Harju Elu

TEAVE: Maidla veehoidla • Paikneb Harjumaal Saue vallas. • Rajati Ääsmäe sovhoosi poolt 1979. aastal. • Veehoidla pindala on 3,8 hektarit. • Keskmine sügavus 2,9 meetrit, suurim sügavus 3,6 meetrit. • Kaldajoone pikkus 771 meetrit. • Veehoidla mahutab 113

Utilitas | Eesti energiakontsern

Puhas energia. Utilitas on Eesti suurim taastuvenergia tootja. Tagame ööpäev ringi sadadele tuhandetele inimestele keskkonnasõbraliku ja mõistliku hinnaga energia. Loe rohkem. …

Pumpelektrijaam – Vikipeedia

Raccoon Mountaini pumpelektrijaama skeem Kruonise hüdroakumulatsioonijaam Leedus. Pumpjaam ehk pumpelektrijaam ehk pumphüdroelektrijaam ehk pumpjõujaam ehk hüdropumpjaam ehk hüdroakumulatsioonijaam on hüdroelektrienergiat salvestav rajatis, mida kasutatakse elektrienergia nõudluse tasakaalustamiseks. Sisuliselt on see …

Maailma suurim veehoidla on «üliohtlikult» tühi

Sambia ja Zimbabwe piiril paiknev maailma suurim veehoidla seisab silmitsi «üliohtlikult» madala veetasemega, mis võib tuua kaasa hüdroelektrijaamade seiskumise. Sambia elektrivarustus sõltub hüdroenergiast enam kui 95 protsendi ulatuses.

Paunküla veehoidla | Harjumaa Turism | Visitharju

Suurim ja kalarikkaim veekogu lõuna Harjumaal loodi 1960. a. Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu vahel. Veehoidla praegune pindala on koos saartega 447,2 ha. Veehoidlas asub kümmekond saart, neist suuremad on Seapilli, Tudre ja Mustakannu. Saartel on palju rästikuid. Veekogu...

Kahhovka pais – Vikipeedia

Kahhovka pais oli 1956. aastal valminud ja 2023. aastal osaliselt purunenud pais Dnepri jõel Hersoni oblastis Ukrainas, mis andis vett Kahhovka hüdroelektrijaamale.. Paisu peamisteks eesmärkideks olid hüdroelektrienergia tootmine, rajatud veehoidla abil Lõuna-Ukraina kuivade piirkondade niisutamise võimaldamine, asulate veega varustamine ja …

（：Plumbago auriculata Lam.）、。1；,；,,,,,,；6-9124。

Kahhovka veehoidla – Vikipeedia

Kahhovka veehoidla (ukraina Каховське водосховище) oli veehoidla Lõuna-Ukrainas Dnipro jõe alamjooksul. See rajati 1950ndatel ja hävis sõjategevuses 2023. aastal. Kahhovka veehoidla oli üks kuuest suurest veehoidlast Dnipro jõe kaskaadis. Veehoidla ulatus Zaporižžjast Nova Kahhovkani, selle pikkus oli 230 km ning see paiknes …

Wish | Shop and Save

Discover affordable items for your home and life needs. Enjoy our money back guarantee, frequent discounts, flat rate shipping (select markets), and more.

Paunküla veehoidla

Paunküla veehoidla Pindala: 415,8ha Pindala koos saartega: 447,08ha Saarte arv: 21 Kaldajoone pikkus: 25541m Keskmine sügavus: 3.00m Maksimaalne sügavus: 8.00m Veevahetus: 6 korda aastas Veevahetuse skaala: tugev (> 4 kuni 10) Kaardi andmed GPS-i

Paunküla veehoidla – Vikipeedia

Paunküla veehoidla Sissevool Paunküla oja, Palgissaare oja, Sae-Paunküla kanal Valgla suurus 90,1 km² Pindala 4,47 km² Pikkus 3,9 km Laius 1,8 km Kaldajoone pikkus 25,5 km Droonivideo Paunküla veehoidlast 2021. aasta septembris Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas. ...

Katuseabi .

Väike katusepealne renn,toimib kui lumetõkena.

Peltoni turbiin – Vikipeedia

Peltoni ehk koppturbiin Peltoni ehk koppturbiin. Pelton- ehk koppturbiin on impulsi tüüpi hüdroturbiin.. Peltoni turbiini leiutas 1870. aastatel Lester Allan Pelton. Peltoni turbiini ülesandeks on energia eraldamine liikuva vee impulsist. Selliseid turbiine kasutatakse suure veerõhu ja väikeste vooluhulkade korral, näiteks mägijõgedel, kus hüdroelektrijaama …

Kalal Paunküla veehoidlal

6.36K subscribers. Subscribed. 136. 14K views 5 years ago. Käisime esimest korda Paunküla veehoidlas kalal. Ilus saarekestega ja hästi ligipääsetav koht. Kala ei tahtnud küll …

Paunküla veehoidla

Paunküla veehoidla. Harjumaal, Kõue vallas Kiruvere küla lähedal asuv tehisjärv. Mitteavalik veekogu. Veepeegel 415,8 ha, saarte pindala 31,3 ha, pindala koos saartega …

Karksi veehoidla – Vikipeedia

Karksi veehoidla on tehisjärv Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi külas. Järve pindala on 3,1 ha, valgla suurus 1 km², kõrgus merepinnast 89 m, kaldajoone pikkus 812 m ja selles asub üks saar pindalaga 0,04 ha. Limnoloogilise tüübi järgi on veekogu . ja ...

Vaskjala veehoidla – Vikipeedia

Vaskjala veehoidla (ka Vaskjala paisjärv) on veekogu Harjumaal Rae vallas Vaskjala külas. Veehoidla koos hüdrosõlmega valmis 1971. aastal. Paisjärve pindala on 29,9 ha, saartega 31,3 ha. Veehoidla äärde Ussiaugu talu maadele rajati Kalevi spordiklubi paadisadam, mis lõpetas oma tegevuse 1993. aastal.

Paadilaenutus ja kanuu rent

Veeda päev paadiga Paunküla Veehoidla saarestikku avastades ja kalastades. Meie juures saab selle jaoks laenutada paate, vesirattaid ja kanuusid. E-P kokkuleppel 10:00-18:00. …

Kaunase veehoidla regionaalpark – Vikipeedia

Lingid siia Seotud muudatused Erileheküljed Püsilink Lehekülje teave Viita leheküljele Hangi lühendatud URL Laadi alla QR-kood Andmeüksus Regionaalpargi administratiivhoone Kaunase veehoidla regionaalpark (leedu keeles Kauno marių regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Kaunase ja Kaišiadoryse rajoonis, lisaks veel Kaunase linnas.

Keskuse veehoidla – Vikipeedia

Keskuse veehoidla on järv Valga maakonnas Otepää vallas Puka alevikus. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 543 m. Viited Selle lehekülje viimane muutmine: 14:37, 9. august 2022. Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi ...